Skip to content

0-ST MAJANI 3.SAMM

ehk planeerimine ja soovide selitamine

Minu esimene etapp pärast krundi valimist oli aru saada, mida ma võin ja mida mitte antud kohas teha ning välja mõelda, et mida täpselt soovin sinna ehitada. Kui aga soovid endale krunti alles osta, siis tasub nendes punktides enne juba selge pilt ette saada, et ei tuleks ootamatuid üllatusi. Ideaalis on info toodud juba müügikuulutuses, aga ei pruugi olla. Tasub kindlasti küsida koha projekteerimistingimusi, võimalusi liituda elektrivõrguga, ligipääs ja mahasõidud teedelt (eriti maantee puhul). Aga mul seda müügikuulutust polnud ja info tuli ise kätte saada ja siin natuke infot, millest võib kasu olla ehitiste planeerimisel.

Alguses tasub teha otsused, et mis suurusjärku planeeritud ehitised võiks jääda. On olemas 4 kategooriat, mis tulevad ehitusaluse pinna ja hoone kõrguse järgi: ehitusaluse pinnaga kuni 20m2 kuni 5 meetrit kõrge hoone; kuni 60m2 kuni 5 meetrit kõrge hoone; kuni 60m2 üle 5 meetrit kõrge hoone; üle 60m2 hoone. Ehitusseadustiku lisas nr1 on lihtsalt välja toodud, milliseid dokumente peab või ei pea valda esitama.

Kui seal on kas või üks hoone, millel on ehitusloa kohustus, siis on järgmise sammuna vajadus teha avaldus kohalikku omavalitsusse projekteerimistingimuste väljastamiseks. See on võimalik elektrooniliselt ehitisregistris, kus on eraldi välja toodud ka täpsem juhend. Projekteerimistingimustest saab selguse võimalikest piirangutest, mida tohib ja mida ei tohi sinna rajada. Kuna minu hooned tulevad kuni 60m2 ja kuni 5 meetrit kõrged, siis seda kohustust mul pole. Kuigi sain seda teada alles hiljem, kui olin kiirustades avalduse täitnud ja riigilõivugi (25 eurot) ära maksnud, lähtudes vallast saadud infost. Nad ei veendunud mu hoonete suuruses. Aga sellegi poolest on kohalik omavalitsus see, kuhu pöörduda info saamiseks ehitamise kohta antud krundile. Mulle seda ei suudetud öelda ja ega ma täpselt tea siiamaani. Olen aru saanud nii palju, et kuna küllalt väiksed majad, siis ühtegi otsest piirangut pole välja toodud. Ma isegi pöördusin ehitisregistri poole, et saada neilt infot, aga selgus, et see on ainult omavalituse vastutus. Küll aga see ehitustingimuste avalduse tegemine panin mind veel paremini läbi mõtlema, et mida ma siis ikkagi tahan. Sest seal on vaja juba teatavat konkreetsust majade suuruse ja asukoha kohta. Nii, et pikas perspektiivis oli see väga vajalik. Ja ka ebapädeva ehitusspetsialistiga vestlemine, selliselt, et sealt suurt tüli ei teki ja üksteist aktsepteerival tasandil läbi saada, oli huvitav katsumus.

On mõned otsused, mis olid peas tehtud küllalt algusfaasis ja mis teatavad raamid on loonud ehitiste edasiseks planeerimiseks. Esiteks, et ma saan hakkama laenuta ja selle maja ehitamiseks vajaminev raha ei tule lageraie langi arvelt omast metsast. Need juba selgelt määratlevad vajaduse palju asju ise teha, sest see on kordades odavam. Ja mulle meeldib leiutada ja ise teha, seega on see meeldiv tegevus ja ma olen elevil kõigest, mis on uus. Samuti isetegemine loob kohaga erilise sideme. Mu energia põimub sinna majja sisse ja usaldades tuleb see täpselt minu nägu ja minu soovide järgi. Aga siiski summa osas oma unistusele rahalist piirangut peale pole pannud. Olen otsustanud, et raha pärast ma ei jäta ühtegi soovi rahuldamata. Ma usaldan elu niivõrd, et tean, et kui on raha vaja, siis see leiab tee ka minuni.

Minu jaoks oli koheselt valik tehtud, et soov on teha off-grid hoone. Ma annan endale aru, et ma olen küllalt teistsugune inimene ja sellised inimesed ei saa tavalisi lahendusi valida. Liitumiseta on vabadus ja ka liitumisega päikese, tuule energiat ise toota oleks mõistlik. Ma küll välise surve tõttu, küsisin ka endale elektriliitumise pakkumist. Mis selgus, et see läheks suurusjärk 20 000 eurot ning pakkumise kirjelduseks, et paneme elektri sisse. Mitte päris, aga peaaegu. Mis kinnitas mu varasemat valikut off-grid lahendusele keskenduda. Pole mingit mõtet 20 000 euro eest lasta vedada 200 meetrit kaablit ja teha nii suured kulutused, et siis hakata kõrvale oma süsteemi rajama. Pealegi tänapäeva energeetika valdkond areneb väga kiirelt ja uusi ning lihtsamaid ja tõhusamaid lahendusi tuleb kogu aeg. Ja see annab vabaduse jookvatest kuludest, küll aga jah on mitmed muud kulud (rajamiskulu, hoolduskulu, paranduskulu, generaatoriga kütuse kulu jne). Aga panne need kulud kokku, siis on omasüsteem igati mõistlik variant. Ning samas paneb mõtlema, et kuidas mingeid kütte jne süsteeme maja puhul rajada energiasäästlikult ja vaadata üle üleüldine elektrivajadus. Tegelikult on palju elektrita alternatiivseid lahendusi olemas, ainult me pole nendest sageli teadlikud. Rohkelt infot leiab siis, kui on oskus mõnes teises keeles infot otsida (minu puhul inglise ja natuke hispaania keeles).

Kel on vaja aru saada, mis tingimustel elekter krundile pannakse, siis selleks saab avalduse teha siin. Hinnapakkumise väljastamine võtab aega 1,5 kuud ja seda saab teha ainult omanik või omaniku poolt volitatud isik (volitust saab samuti teha elektrilevi lehel).

nii kodu kui ka töökoht ehk keskuse loomine. Kuna ma olen elus palju oma töö ja elukoha valiku tõttu sõitnud, siis see oli selge, et ma rajan töökoha ka sinna samma, kui juba kogu ehitama hakkan. Ja kuna ma magistri kraadiga ürituskorraldaja, siis tundub ju väga loogiline endale luua keskus, kus enda soovitud ja kujundatud üritusi korraldama hakata.

Kodu puhul näen varianti 59m2 maja, mis on 4.99m kõrge, poolteist korrust. Hiljem 33% laiendus maja lõuna külge, mis tuleb puitkarkassiga klaasist hoone täitmaks terrassi, kasvuhoone, väliköögi eesmärki.

Lisaks kuur/garaaz 20m2 kuni 5 meetrit ning vajadusel laiendus katusealusena teisele autole või autohaagise majale.

Keskus tuleb heksagoni kujulisele pinnale ehitatult. Luues nii teatavad piirid, ümberringi on loodus. Heksagon on ka tasakaalu sümbol. Majadena saal, mis on 55m2 ühekordne; saunamaja koos teisekorruse kahe magamistoaga 20m2 ja kuni 5 meetrit, söögisaal hiljem laiendusega katusealune, majutus hoone 4 toaga ja 1.5kordne, lisaks tipitelk ning muu vajalik nagu kelder, välikäimlad, puukuur. Keskus on kasutatav ainult kevadest sügise keskpaigani, Mõned rituaalipaigad loon ka väljapoole kuusnurka. Ja ennast teades, et nii kaua kui majad olemas pole, siis võib veel kõik muutuda. Küll, aga mu nägemine on leidnud nii selgeks, et selle põhjal on raske öelda, et need valmis ei saaks. Pigem on küsimus, et millal need valmivad. Ja ma saan täpsustuseks vaid nii palju ütelda, et siis kui idee kandma hakkab.

Krundil kohta valides oli oluline, et võimalikult vähe segaks looduskeskkonda, aga samas maja põllu peale ka ei tule. Ja üldse iga maja, rajatis, mis on loomisel sekkuks võimalikult vähe looduskkeskkonda ning, et need sulanduks sinna sujuvalt. Soov on rajada ka mõned peenrad ja viljapuu aed, aga kõikides aspektides hoida praktilist joont. Ehk kasutan permakultuuri võtteid hooldusvabamaks aia loomiseks, aga ka keemia vabaks aia loomiseks, aia loomiseks, mis on tasakaalus. ‘ühtegi lihtsalt ilu taime sinna ei tule, niidetavat murugi proovin peaaegu, Vaid kasutan taimi, millel on lisaks liule ka praktiline väärtus ehk seda saab kasutada teeks, maitseaineks, see kannab marju, pähkleid vms.

Ühel hetkel ka loomad, kui ma leian inimesed, kes ses osas jagaks vastutust.

Soov on luua peaaegu selfsustainable koht ja seda nii keskuse kui ka kodu puhul. Kasvatada kõik vajalik endale ise, samuti munad võiks enda omad olla. Ja ülejäänud toiduained tuleks nii kohalikust toodangust kui võimaik, kindlasti mahe kui võimalik, võimalikult väiketootja ja võimalusel otse tootjalt.

valik nullist ehitada- Minu jaoks on olulisism tunne, seesmine teamine ja see on öelnud, et vaja on vaid krunti. Aga mõned ratsionaalsemad argumendid ka. Oma maja seetõttu, et see on täpselt minu soovide järgi disainitud. Vana maja lammutamine ja siis uuesti rajamine on juba tunduvalt aja ja raha mahukam, tundub täiesti mõttetu mu jaoks, kuigi seda mu vanemad ka pakkusid. Või veel hullem vana maja renoveerima hakata. Sirgeks teha seinu ja vahetada palke seinas, sobituda olemasolevasse maja plaani ja nii edasi ja nii edasi. Tundub mulle ka täiesti võimatu ja samuti näen, et sel juhul kulub raha ja aega tunduvalt rohkem ning vajab hoopis teisi teadmisi ja oskusi ja masinaid jne. Ja juba valmis maja on esiteks väljaspool rahalisi piire, kui on soov laenudeta hakkama saada ning jääb ikka see, et peab kohanduma (sellest, miks ma ei soovi kohanduda) oma plaane sinna ja sageli ei ole ehitusmaterjalid need, mida soovin jne. Ainuke pluss juba olemas oleva kasuks räägib vee, elektri ja hoone vundamentide olemas olu, mis vähendab bürokraatiat ja teatavaid teadmisi valdkonnas, mis on keerulised. Eriti, kui on ehituspsetsialist, kes midagi ei tea ja polegi nagu kuskilt küsida. Ma piinasin ehitusregistri infoliini, aga nad ka väga altid vastama pole.

Jah, ma olen naine! Jah, ka mul on õigus oma unistusi teoks teha! Ükskõik kui ebareaalsena see teistele tundub!!!