Skip to content

M’TTETERAD 2020

Toon ära 3 mind enim mõjutanud mõttetera koroona aastal, mis minuni jõudsid. See oli minu jaoks äärmiselt väekas aasta, sest viirus andis tõuke loobumiseks minu tavapärasest töövaldkonnast, mis tuli raske tööga ja teel oli pidevalt kive-kände, tupikuid. Vanast lahti laskmine andis mulle aega tegutseda veel sügavamalt iseendaga ja tunnetamisega.

Kui varasemalt lõin oma elu selliselt, et ma arvasin, et mu tegevused mulle meeldivad ja need on need, mida pean tegema, siis sel aastal läksin sügavamale ja tunnetasin, mis see uus olema saab ning jõudsin see läbi Metanoiani. Selgemalt saab tulemusi hinnata aasta pärast, aga juba pärast lahti laskmist on tunne teine. Tehtud sammudegi põhjal tajun kergust, voolamist, elevust ja toetust. Muud ei oskagi tahta, kui antud protsessi edasi nautida! Aga nüüd siis mõtteterade juurde…

Inspireeritud on see 2020. aasta protsessidest – kontrollist, enesekontrollist. Ehk siis minule endale loodud piiridest, mis ei lase olla ja vabalt särada minu olemusel. See on üks olulisemaid põhjuseid, mis on mind varasemalt tagasi hoidnud.

Enesekontrolli fookuses hoides hakkasid tulema üles hirmud. Mis omakorda andsid märku, et antud teema on hakanud vaikselt lagunema, nö jää sulama. Enesekontroll oli mu ellujäämismehhanism. See on aidanud mind läbi ärevushäiretest, toitumishäirest, sõltuvushäirest (sport, adrenaliin). See tõttu olen ma hoidunud inimestega tülitsemast ja ka noorena vähem pragada saanud. Ja mis kõige olulisem, see on aidanud mul püsida elus ja eluga toime tulla. Aga samas surusin seetõttu iseenda tugevalt alla, kasvatasin müürid, panin ette maski, õppisin käima mööda nööri, keelasin emotsioonid, hirmud. Kontroll on enda suhtes agressiivne käitumine, sunniviisiline ja seetõttu oli selge soov enesekontrollist vabaneda.

Hoolimata sellest agressiivsusest ja raskusest olen enesekontrollile tänulik, sest ma olen hetkel elus ning saan nüüd teadlikult teha hoopis teisi valikuid. Enesekontroll kasvatas teadlikku nägemist ja enese analüüsi võimet. See andis mulle aega kasvada niivõrd tugevaks ja teadlikuks, et saan selleta edasi elada, ma ei vaja ellujäämismehhanismi enam.

2019.a suvel käisin ühes töötoas. Kus juhendaja kirjeldas mind nii, et ma olen just kui läbi raputatud koola pudel, valmis plahvatama. Nii palju energiat, tuld, väge, mis tahab välja pääseda, aga kork on ees. Läks natuke üle aasta selle puslega, aga ära lahendasin. See “kork” minu jaoks on enesekontroll. Ja aeg, hoolimata kergest kartusest selle vastu, mis sellele sammule järgneb, on see kork avada.

Raba pilt on tehtud 2020. aastal Tudu rabal uisutamas käies.

Eelmisel aastal tekkis tõdemus, et meil pole ühte fikseeritud sünnipärast väärtust, vaid see on muutuv. Ja sõltub loomulikult peamiselt meist endist. Mina oma teadlikumat elu alustasin uskumusest, et ma pole armastust väärt ega ka elu. Mõlema uskumuse taga omad põhjused ja pikem lugu, aga eneseväärtus on viimase 1,5 a jooksul olnud aktiivne teema. Seda tõi teravalt esile viimane suhe, samuti see et koroona tõttu eelmise ettevõte tegevus sai ootamatu lõpu. Kadri Voorand oma uues laulus Energy esimestes lausetes võtab hästi need tunded kokku. “Why the hell I keep falling in love with the one’s who are hurting me? Why the hell I keep wasting my time and wasting my energy?” (Miks põrgu päralt ma järjepidevalt armun inimestesse, kes teevad mulle haiget. Miks põrgu päralt ma jätkuvalt raiskan oma aega ja energiat?)

See oli sügav tunne, et rohkem aeg, energiat, raha, iseennast ma pole nõus enam panustama tühja kohta, tupikteele ei suhetes ega töödes/tegemistes. Ja ainus viis, kuidas see võimalik on, on eluvalikuid lasta südamel juhtida väärtustades, armastades ja hoolides iseendast. Ja läbi selle paisata seda head ka teisteni, maailma ning sealt jõuab see hea jälle tagasi. Nende sündmustega see viimane piisk karikasse kukkus ja teema lahenduseni viis. Samuti andis koroona tõttu tegevustest loobumine mitte ainult teadmise oma väärtusest, vaid ka tunde sellest.

Pildil on pakakese töö akendel (kasutades õepoja sõnavara). Tõdemusega, et loodus loob ilu kogu aeg, aga kõik mis inimkond tänuks annab selle eest, on hävitamine, reostus, raiskamine, hoolimatus. Mõned asjad rohkem kui mõned on siin maailmas väga kaldu. Siin kohal samuti tugev väärtuskonflikt! Loodus inimest ei vaja, meie aga loodust küll! Vali väärtustades!

Ja mind enim mõjutanud mõtteteraks pidasin seda – “Lõpeta oma unistuste taga ajamine. Lihtsalt luba kõigel heal enda juurde tulla.” Minu jaoks tähistas see suvel minuni jõudnud mõttetera ajul/ratsionaalsusel põhineva maailmavaate lõppemist ning uue südamel/tunnetusel põhineva elu algust. Nagu ka agresiivselt, raske, sunniviisilise energia vahetamist kerge ja voolava vastu. Sest kõik me teame, et kui ajad kedagi taga, siis tagaaetav jookseb kogu aeg eest ära. Ma leian, et sama juhtub ka unistustega. Esimesel juhul kulub väga palju rohkem energiat, raha, aega kui tegelikkuses eluga koos toimides vaja läheb. Aga nagu ikka on valikud elus meie endi teha.

Järgneva pool aasta panin oma tunnetusel põhineva süsteemi loomisse. Aru saada, et mis on südame poolt soovitud tegevused elus ja millal on see hetk, millal elu kannab antud tegevusi/soove/valikuid. Nagu ootaks õiget lainet, millel surfata. On koht, kus lained tekivad, aeg millal sinna lainete keskele ujuda, aeg millal hakata ujuma lainega kaasa, aeg millal tunned, et laine viib kaasa ning tekib hetk tõusmiseks. Ja siis on aeg laines lustida. Natuke vajab veel harjutamist aga tean, et väga kaugel ka enam sest hetkest pole, kui suudan ka elulainel tõusta ja täiega lustida.

Need mõtted viisid mu esimesele surfamisreisile Hispaaniasse, 10 a tagusesse aega. See oli ka esimeseks iseseisvaks, planeerimata reisiks. Ainuke asi mis oli paigas, oli esimene ööbimine Sevillas ja transport sinna ja tagasi. Huvitav on seda aega tagasi mõelda, sest polnud interneti telefonis ega teadmisi google mapsist vms sellisest. Oli vaid oskus küsida! Olid ajad, olid majad! Kõik sai tehtud, leitud bussid El Palmari, läbida surfamise algkoolitus, renditud laud 5 päevaks ja nii siis lustisin seal. Mina, laud ja lained! Päikeseloojangu pildid tehtud suvel Kablis.